II tüüpi diabeet

Enesekontrolli eelised

Põhiteave diabeedipatsientidele.

Kui teil on diabeet, ei ole te üksi. Kogu maailmas elavad diabeediga miljonid inimesed. See on juhitav seisund ja õige diabeediraviga saate elada pikka ja täisväärtuslikku elu.

Diabeet – mida peaksite teadma

Diabeet on seisund, kus suhkru (glükoosi) kogus veres on normaalsest suurem.

I tüüpi diabeedi korral toodab kõhunääre insuliini vähe või üldse mitte. Insuliini on vaja suhkru sisenemiseks keha rakkudesse. Suhkur pärineb toidust, mida sööte, ja seda kasutatakse kõigis rakkudes ja elundites, et toota energiat mis hoiab teie keha käimas.

II tüüpi diabeediga inimesed saavad endiselt insuliini toota, kuid rakud ei suuda insuliinile korralikult reageerida. Teisisõnu, nad on „insuliiniresistentsed”. Alguses kompenseerib kõhunääre selle, tehes rohkem insuliini. Kuid mõne aja pärast kurnab ta end välja ja ei suuda toota piisavalt insuliini, et hoida veresuhkru taset tervislikus vahemikus.

Kuidas saab II tüüpi diabeeti ravida?

Diabeet reageerib hästi paljudele lihtsatele elustiili muutustele, seega on diabeedi juhtimiseks palju võimalusi. Tervislikud harjumused ja ravimid töötavad koos, et viia teie veresuhkru tase kontrolli alla.

  • Toit: koostage isikupärastatud toitumisplaan, ideaalis kogenud dietoloogi abiga.

  • Kehaline aktiivsus: olge igapäevaelus aktiivne.

  • Ravimid: võtke ravimeid, mida teie arsti sõnul on vajalikud.

II tüüpi diabeedi põhjused ja riskitegurid

II tüüpi diabeedi täpne põhjus ei ole täielikult teada. Uuringud on näidanud, et II tüüpi diabeedi areng on seotud mitmete riskiteguritega.

Need riskitegurid hõlmavad järgmist:

  • Hüperglükeemia, eeldiabeedi ja/või rasedusdiabeedi ajalugu
  • Kõrge vererõhk
  • Kõrge kolesteroolitase
  • Geneetika ja rahvus
  • Perekonna ajalugu
  • Ülekaal ja rasvumine
  • Kehalise aktiivsuse puudumine
  • Vanus

Näpunäited tervislikuks eluviisiks

1. Toit

Veresuhkrut on võimalik kontrollida tervislike toitumisharjumustega. Teades, mida süüakse, on palju lihtsam kontrollida söögikordade mõju veresuhkrule.

Kasulikud näpunäited:

  • Mitmekesistage! Sööge erinevaid toite.1

  • Tasakaalustage! Sööge kogu päeva jooksul mitu söögikorda ja ärge jätke sööki vahele.1

  • Valige sobiv toit! Köögiviljad, täisteratooted, puuviljad, rasvavabad piimatooted, tervislikud rasvad ja tailiha või kala – teile sobivad paljud toidud.1

Toit
Joogid

2. Joogid

Mõelge ka jookidele – ka need võivad mõjutada teie veresuhkrut.

Kasulikud näpunäited:

  • Tarbige piisavalt vett! Värske vesi on teie parim valik.

  • Kas teile meeldib kohv või tee? Kui joote neid lisanditeta, võivad need olla osa tervislikust ja vähendatud suhkrusisaldusega dieedist.

  • Minge üle madala suhkrusisaldusega jookidele ja jookide tervislikele alternatiividele.2

  • Alkohol sisaldab kaloreid ja mõnikord suhkrut ning võib seetõttu mõjutada teie veresuhkru taset. Küsige oma arstilt, kui teil on küsimusi alkoholi tarbimise kohta.

3. Aktiivsuse püsimise tähtsus

Kui teil on diabeet, on aktiivsena püsimine hädavajalik! Regulaarne kehaline aktiivsus oluline viis vere glükoosisisalduse parandamiseks, kuna see aitab teie keharakkudel insuliini tõhusamalt kasutada.3,4 Füüsiline aktiivsus võib parandada ka kolesteroolitaset,4 ja vererõhku4 ning võib teie kehakaalu jätkusuutlikult alandada.5

Kui otsite ideid, kuidas olla igapäevaelus kehaliselt aktiivne, vaadake allolevaid näpunäiteid:6

Alustage vähesest: kui te pole enne trenni teinud, proovige teha väikseid muudatusi, mis panevad teid igapäevaelus rohkem liikuma. Näiteks proovige lifti kasutamise asemel minna trepist, sõitmise asemel jalutage kohalikesse poodidesse või korraldage sõprade ja perega jalutuskäike.

Pange oma süda pumpama: kui olete valmis rohkemaks, proovige aeroobseid harjutusi nagu jooksmine, jalgrattasõit ja ujumine. Seda tüüpi tegevus on kasulik veresuhkru taseme kontrollimiseks ja parandab teie südame tervist.

Lisage jõutreening: kui saate, proovige teha jõutreeningut kaks kuni kolm korda nädalas. Seda tüüpi tegevus hoiab teie lihaseid ja luid tugevana ning vere glükoosisisaldust kontrolli all ning aitab insuliinil tõhusamaks muutuda.

Olge paindlik: lihasevigastuste vältimiseks ärge unustage venitusi enne ja pärast treeningut.

Enne treeningrežiimi muudatuste tegemist pidage nõu oma tervishoiutöötajaga, et saaksite aru, millist mõju see võib avaldada teie vere suhkrusisaldusele, ja arutage kõiki vajalikke samme, mida peaksite tegema turvaliselt tervena püsimiseks.

4. Ärge suitsetage

Suitsetamine on diabeedi riskifaktor ja võib suurendada teie südame ja/või veresoonte haiguste, näiteks kõrge vererõhu riski.

5. Ravimid

Tervislik toitumine ja füüsiline tegevus on teie diabeedi juhtimiseks hea algus ja võivad selle töö ise ära teha. Kui aga neist ei piisa veresuhkru taseme normaliseerimiseks, võib arst otsustada, et selle eesmärgi saavutamiseks vajate suukaudse/süstitavaid ravimeid ja/või insuliini.

Aktiivsuse püsimise tähtsus

Veresuhkru taseme jälgimine on oluline!

Veresuhkru taseme jälgimine on kõige olulisem viis, kuidas kontrollida, kui hästi te oma diabeeti juhite!

Kuidas jälgida oma veresuhkru taset?

Teie veresuhkru taset saab mõõta glükomeetri ehk veresuhkru monitori abil. Sõrme torgates tuleb võtta tilk verd ja glükomeeter näitab, kui palju on veres sel ajal suhkrut. Nii saate kontrollida, kas teie veresuhkru tase on tervislikus vahemikus.

Vere glükoosisisalduse enesekontroll: millised on eelised?

  • Enesekontroll aitab teil mõista dieedi, kehalise aktiivsuse ja ravimite muutmise mõju veresuhkru sisaldusele.7

  • Veresuhkru sisalduse juhtimist toetav enesekontroll võib vähendada selliste tüsistuste tekkimise võimalust nagu neeru-, närvi- ja silmakahjustused, ning parandada elukvaliteeti.8

Mis on struktureeritud testimine?

  • Struktureeritud testimine on enesekontrolli strateegia, kus inimesed näevad kogu nädala jooksul regulaarselt oma veresuhkru sisaldust ja seda, kuidas nende igapäevased tegevused mõjutavad veresuhkru sisaldust.9

  • Veresuhkru sisalduse tõusu või langust mõjutavate mustrite ja tegurite tuvastamine võimaldab näha, kuidas kohandada toitu, aktiivsust ja ravimeid*, et aidata säilitada stabiilset veresuhkru sisaldust.9

Washing hands

Peske ja kuivatage käed.

Insert test strip

Sisestage riba glükomeetrisse. See lülitab glükomeetri sisse.

Prick your finger

Torgake sõrme küljelt lantsetiseadmega.

Sip in blood

Kohe pärast seda puudutage veretilka testriba otsaga.

Test result with smartLIGHT

Pärast 5-sekundilist loendamist kuvab glükomeeter teie veresuhkru sisalduse.

Test result with smartLIGHT

smartLIGHT® funktsioon aitab veresuhkru taset paremini mõista ja näitab, kas veresuhkru sisaldus on sihtvahemikus kõrgemal, selle piires või madalam.10,11

Enne kasutamist lugege täielikke juhiseid oma CONTOUR® -glükomeetri kasutusjuhendist.
*Vastavalt teie tervishoiutöötajaga arutatule.

II tüüpi diabeediga inimestele, kes vajavad insuliinravi

Diabeedi edukaks raviks tuleb veresuhkru taset hoida normaalses vahemikus, süstides õigeaegselt õige insuliiniannuse. Kui aga muudate oma toitumisharjumusi või füüsilist aktiivsust, võib teie veresuhkru tase muutuda liiga madalaks või liiga kõrgeks. Kui suhkru tase tõuseb liiga kõrgele (hüperglükeemia) ja püsib kõrge, on oht elundite püsivaks kahjustamiseks ja muudeks tüsistusteks. Kui suhkru tase langeb liiga madalale (hüpoglükeemia), võite kaotada olulised funktsioonid, nagu mõtlemisvõime ja võime täita tavapäraseid ülesandeid.

Küsige oma tervishoiutöötajalt, milline on teie veresuhkru individuaalne sihtvahemik, ja kuidas reageerida hüpoglükeemilistele ja hüperglükeemilistele seisunditele.

Lisateabe saamiseks ja isikupärastatud nõuannete saamiseks II tüüpi diabeedi kohta pöörduge oma tervishoiutöötaja poole.

Viited:

1. https://diabetes.org/food-nutrition/eating-healthy
2. Jean-Philippe Drouin-Chartier et al. Changes in Consumption of Sugary Beverages and Artificially Sweetened Beverages and Subsequent Risk of
Type 2 Diabetes: Results From Three Large Prospective U.S. Cohorts of Women and Men. Diabetes Care 1 December 2019; 42 (12): 2181-2189.
3. Kirwan JP, del Aguila LF, Hernandes JM, et al. Regular exercise enhances insulin activation of IRS-1-associated P13K in
human skeletal tissue. J Appl Physiol. 2000;88:797-803.
4. Physical Activity/Exercise and Diabetes: A Position Statement of the American Diabetes Association. Diabetes Care 2016;39:2065-2079 l
DOI:10.2337/dc16-1728.
5. Wing R, The Look AHEAD Research Group. Cardiovascular Effects of Intensive Lifestyle Interventions in Type 2 Diabetes.
N Engl J Med 2013;369:145-54. DOI: 10.1056/NEJMoa1212914.
6. AADE7 Self-Care Behaviors® BEING ACTIVE. https://www.adces.org/docs/default-source/handouts/adces7/handout_pwd_adces7_beingactive.pdf?sfvrsn=613d6359_15 accessed January 11th 2021.
7. American Diabetes Association. Standards of Medical Care in Diabetes–2021. Diabetes Care. 2021;44(Suppl. 1).
8. Huang IC et al. The Influence of Self-monitoring Blood Glucose Frequency on the Oscillation of Hemoglobin A1c and Chronic Complications. Chang
Gung Med J. 2012;35(1):46–53.
9. Gracia TR et al. Structured SMBG in early management of T2DM: Contributions from the St Carlos study. World J Diabetes. 2014;5(4):471–481.
10. Smartson Online survey Sweden 2017. 352 respondents. People with diabetes Type 1 and Type 2, over 18 years old who tested at least 4-7 times a
day. Participants received free meter and test strips.
11. CONTOUR®NEXT BGMS User Guide Rev 03/21.